Haapsalus käidud. istusin seal tund aega. rääkisin ja palusin vabandust. aga vähemalt tundsin, et sain andeks.
Kuidas ma sain sinna?
häälega ikka. ja ärge hakake ajama nüüd, et see on ohtlik ja blablabla.. kuidagi oli vaja sinna mul saada, ja see tundus ainus võimalus. Pole kolm aastat sinna suutnud minna, ja nüüd ka seisin pool tundi värava taga ja mõtlesin, kas lähen või ei lähe. Aga võtsin end kokku ja läksin.
Nüüd vähemalt käidud ja enam ei ole selliseid süümekaid.
L <3
No comments:
Post a Comment