Kuidas nüüd võtta. Ega ei ole paremaks läinud, pigem just halvemaks. Aga samas olen saanud endale uue kalli inimese juurde, kes on mulle kogu aeg toeks ja hoolib minust. See on hea tunne, kui keegi hoolib. Kui kellegagi saab rääkida ja lihtsalt olla. Vahepeal oli võimalus ka Ameerikasse mitmeks kuuks minna, aga see jääb nüüd ära, kuna tervisega on kehvasti. See nädal kavatsen maailma blokkida, netis ei ole, telefon on väljas. Homme lähen operatsioonile, ja pole vaja, et inimesed minu pärast muretseksid ja haletseksid. Pigem olen omaette, saan kiiremini üle. Loodetavasti ikka tulen sellest august välja, kui ei, oli meeldiv. Aga eks näis, mis saab. Täna tehti veel opi eelsed uuringud ja asjad. Homsest mind enam kodus ei ole. Lähen mujale, kuna pole vaja, et mul vanemadki sellest asjast teaksid. Pm mul on vaja kiiresti ka töö leida, sest kodust pean ära minema, kuna vanematega kisub asjad juba päris krõbedaks. Ema ütles mulle pm, et ma võiks juba ära kodust minna. See tegi haiget, et ta minust lahti tahab saada, aga mis seal ikka, otsin kiiresti töö, panen raha kõrvale mõne kuu ja kolingi välja. Oli meeldiv no.
Enivei, loodetavasti läheb homme kõik hästi, sest on inimesed kellest ma hakkaks jubedalt puudust tundma ja ei taha neid kaotada.
Hoidke siis pöialt ja ärge haletsege.
peace, i´m out.
No comments:
Post a Comment