Taitüdrukud, internetist tellitud. Võtke järjekorranumber:D- põhinali eile õhtul:D.. Noo liiga haige. Täiega hirmsad tädid olid, vanad ka . Jälgisid mind kogu aeg, täiega hirmus oli. Rääkisid seal mjäu tsiu tsiu keeles. Täiega veider. Aga noh, sellest hoolimata, et sellised tädid seal olid, eksootilised ma mõtlen, oli mul ikka rohkem lööki :D.
Enivei, super super super nädalavahetus oli. Parimad inimesed koos lihtsalt. Hebet oli üle pika aja nii hea näha. Super tüdruk lihtsalt! Suvi oli ka, 25 kraadi, päike paistis, chill (H). Ma ei igatsenud absoluutselt mitte midagi Tallinnast, ma olin seal õnnelik ja mul oli seal hea olla. Ma tahakski sinna jääda ja õnneks varsti saab kaks nädalat järjest seal olla. Oeh, nii ootan juba sinna.
.....
Midagi teistsugust ka vahelduseks. Midagi mida ma hetkel tunnen.
tunne, mis röövib meelerahu,
teadmatus, mis oma haardest ei vabasta,
vangla, mis on hetkeline või igavene.
Ta tuleb ja läheb siis, kui ise tahab. Ta ei hooli sinust ega su tunnetest ega sellest, kui su süda murdub meenutades kedagi, kelleni sa ei ulatunud.
Vabastada end temast on võimatu, sest ta surub oma küünised niivõrd sügavale hinge, et rinnus on tunda tõmblevat pakitsust.
Ta on ühtaegu kurat ja ingel, kes töötavad närvilõpmete kallal käsikäes, tagudes neid vaiksete summutatud löökidega, et jõuda südameni, mille purustamine või millele halastamine sõltub täielikult neist endist.
Sinust saab torm, kes püüdleb vabaduse poole, oled justkui kanaarilind, kes püüab end pigistada läbi kitsaste puurivõrede, teadmata, et nende vahed on liialt kitsad, et neist läbi tungida.
Oled lõksus, ega saa end vabaks. Peksled tiibadega, püüdes purustada takistavaid metallvõrusid enda ees, ent seegi on tagajärjetu. Oled surutud ruumi, mille labürindil puuduvad väljapääsud.
Ent kui tegutsed enda päästmise nimel, hakkab kustuma mälestus kellegi näojoontest, siluetist, kuni lõpuks hajub terav valugi hingest. Mõistad, et oled vaba, ning igatsuse kütkedki on lõdvendanud oma haaret, kuid seda ainult järgmise korrani, kui kuuled viisi, mis meenutab Teda, kes sinuni ei jõudnudki.
Ja kõik kordub uuesti...
....
Olen piiri peal hetkel. Ei tea kummale poole astuda. Mõlemal pool on asju, mis tõmbavad mind. Ei oska valida. Sest tean kui valin, saab keegi haiget, tean et saan ka mina haiget. Aga mis ma siis teen, kui ei valigi, saan veel rohkem haiget ja sis saavad mõelmad pooled haiget. See on dilemma mida ei oskaks ka kõige targem inimene otsustada. Öeldakse, et kuula oma südant, aga mis seal kuulata, kui südagi on kaheks, ja ka süda ei suuda otsustada. Raske on. Aga ma saan hakkama. Alati olen saanud. Ja lõpuks ikkagi saab keegi haiget, kaasaarvatud ka mina.
....
Ta on tagasi. Ja ma kardan. Oli hea ja rahulik, nii kaua kuni teda ei olnud. Aga nüüd kordub kõik.
No comments:
Post a Comment